Alates 1. jaanuarist, isegi kui tekstiilitööstus on mures hinnatõusu, nõudluse kahjustamise ja tööpuuduse pärast, kehtestatakse tehiskiududele ja rõivastele ühtne 12% suurune kaupade ja teenuste maks.
Mitmes osariikide ja keskvalitsustele esitatud avalduses soovitasid kaubandusühendused üle kogu riigi langetada kaupade ja teenuste maksumäära. Nende argument on, et kui tööstusharu alles hakkab Covid-19 põhjustatud häiretest taastuma, võib see kahjustada saada.
Tekstiiliministeerium teatas aga 27. detsembri avalduses, et ühtne 12% maksumäär aitab tehiskiu ehk MMF-i segmendil saada riigis oluliseks töövõimaluseks.
Selles öeldi, et MMF-i, MMF-lõnga, MMF-kanga ja rõivaste ühtne maksumäär lahendab ka tekstiili väärtusahelas pöördmaksustamise struktuuri – tooraine maksumäär on kõrgem kui valmistoodete maksumäär. Keemiliste lõngade ja kiudude maksumäär on 2–18%, samas kui kangaste kaupade ja teenuste maks on 5%.
India Rõivatootjate Assotsiatsiooni peamentor Rahul Mehta ütles Bloombergile, et kuigi ümberpööratud maksustruktuur tekitab kauplejatele probleeme sisendkäibemaksu krediidi saamisel, moodustab see kogu väärtusahelast vaid 15%.
Mehta eeldab, et intressimäärade tõus mõjutab negatiivselt 85% tööstusharust. „Kahjuks on keskvalitsus avaldanud sellele tööstusharule suuremat survet, mis on endiselt taastumas müügikaotusest ja kõrgematest sisendkuludest viimase kahe aasta jooksul.“
Kauplejad ütlesid, et hinnatõus tekitab pettumust tarbijatele, kes ostavad alla 1000 ruupia eest riideid. 800 ruupiat maksva särgi hind on 966 ruupiat, mis sisaldab 15% tooraine hinnatõusu ja 5% tarbimismaksu. Kuna kaupade ja teenuste maks tõuseb 7 protsendipunkti võrra, peavad tarbijad jaanuarist alates maksma lisaks 68 ruupiat.
Nagu paljud teisedki protestilobigrupid, väitis CMAI, et kõrgemad maksumäärad kahjustavad tarbimist või sunnivad tarbijaid ostma odavamaid ja madalama kvaliteediga kaupu.
Üle-India Kaupmeeste Föderatsioon kirjutas rahandusminister Nirmala Sitharamanile, paludes tal uue kaupade ja teenuste maksumäära kehtestamist edasi lükata. 27. detsembri kirjas öeldi, et kõrgemad maksud mitte ainult ei suurendaks tarbijate rahalist koormust, vaid suurendaksid ka vajadust suurema kapitali järele tootjate äritegevuseks – Bloomberg Quint (Bloomberg Quint) vaatas läbi koopia.
CAITi peasekretär Praveen Khandelwal kirjutas: „Arvestades, et sisekaubandus on taastumas Covid-19 kahe viimase perioodi põhjustatud tohututest kahjudest, on ebaloogiline makse praegusel ajal tõsta.“ Ta ütles, et India tekstiilitööstusel on samuti raske konkureerida oma konkurentidega sellistes riikides nagu Vietnam, Indoneesia, Bangladesh ja Hiina.
CMAI uuringu kohaselt hinnatakse tekstiilitööstuse väärtust ligikaudu 5,4 miljardile ruupiale, millest umbes 80–85% moodustavad looduslikud kiud, nagu puuvill ja džuut. Osakonnas töötab 3,9 miljonit inimest.
CMAI hinnangul toob kõrgem käibemaksumäär kaasa 70 000–100 000 otsese töötuse selles valdkonnas või surub sadu tuhandeid väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid organiseerimata tööstusharudesse.
Selles öeldi, et käibekapitali surve tõttu võib pankrotti minna ligi 100 000 VKEd. Uuringu kohaselt võib käsitsi kootud tekstiilitööstuse tulude vähenemine ulatuda kuni 25%-ni.
Mehta sõnul on osariikidel „õiglane toetus“. „Me eeldame, et [osariigi] valitsus tõstatab uute kaupade ja teenuste maksumäärade küsimuse eelseisvatel eelarveeelsetel läbirääkimistel välisministriga 30. detsembril,“ ütles ta.
Siiani on Karnataka, Lääne-Bengal, Telangana ja Gujarat püüdnud võimalikult kiiresti kokku kutsuda käibemaksukomitee koosolekuid ja tühistada kavandatud intressimäärade tõusud. „Loodame endiselt, et meie taotlust kuulatakse.“
CMAI andmetel on India rõiva- ja tekstiilitööstuse aastane käibemaksumäär hinnanguliselt 18 000–21 000 miljonit ruupiat. Uue kaupade ja teenuste maksumäära tõttu võivad kapitalipuuduses keskused teenida igal aastal vaid 7 000–8 000 miljonit ruupiat lisatulu.
Mehta ütles, et nad jätkavad valitsusega läbirääkimisi. „Arvestades selle mõju tööhõivele ja rõivahindade inflatsioonile, kas see on seda väärt? Ühtne 5% käibemaks oleks õige tee edasi.“
Postituse aeg: 05.01.2022