Õpilaste, õpetajate ja juristide koalitsioon esitas 26. märtsil Jaapani haridus-, kultuuri-, spordi-, teadus- ja tehnoloogiaministeeriumile petitsiooni.
Nagu te ehk juba teate, nõuab enamik Jaapani põhi- ja keskkoole õpilastelt riietuse kandmistkoolivormidPidulikud püksid või volditud seelikud nööpidega särkide, lipsude või paeltega ning kooli logoga bleiser on Jaapanis koolielu lahutamatu osa. Kui õpilastel seda pole, on selle kandmine peaaegu viga.
Kuid on inimesi, kes on sellega eriarvamusel. Õpilaste, õpetajate ja juristide koalitsioon algatas petitsiooni, mis andis õpilastele õiguse valida, kas kanda koolivormi või mitte. Neil õnnestus koguda ligi 19 000 allkirja selle eesmärgi toetuseks.
Petitsiooni pealkiri on: „Kas teil on vabadus valida koolivormi mittekandmine?“ Selle lõi Gifu prefektuuri kooliõpetaja Hidemi Saito (pseudonüüm) ning seda ei toeta mitte ainult õpilased ja teised õpetajad, vaid ka juristid, kohalikud haridusjuhid ja ärimehed ning aktivistid.
Kui Saito märkas, et koolivormid ei paista õpilaste käitumist mõjutavat, lõi ta petitsiooni. Alates 2020. aasta juunist on Saito kooli õpilastel pandeemia tõttu lubatud kanda koolivormi või vabaajariideid, et õpilased saaksid oma koolivorme kandmiste vahel pesta ja vältida viiruse kogunemist kangale.
Selle tulemusel on pooled õpilastest kandnud koolivormi ja pooled tavalisi riideid. Kuid Saito märkas, et isegi kui pooled neist ei kandnud vormiriietust, ei olnud tema koolis uusi probleeme. Vastupidi, õpilased saavad nüüd ise oma riideid valida ja neil näib olevat uus vabadusetunne, mis muudab koolikeskkonna mugavamaks.
Seepärast algataski Saito petitsiooni; kuna ta usub, et Jaapani koolides on õpilaste käitumisele liiga palju eeskirju ja liigseid piiranguid, mis kahjustab õpilaste vaimset tervist. Ta usub, et sellised eeskirjad nagu õpilastele valge aluspesu kandmise, kohtingutel käimise või osalise tööajaga töötamise keelamine, juuste patsi punumise või värvimise keelamine on ebavajalikud ning haridusministeeriumi juhtimisel läbi viidud uuringu kohaselt kehtivad sellised ranged koolireeglid 2019. aastal. On põhjuseid, miks 5500 last koolis ei käi.
„Haridusspetsialistina,“ ütles Saito, „on mul raske kuulda, et need reeglid õpilasi kahjustavad ja mõned õpilased kaotavad seetõttu õppimisvõimaluse.“
Saito usub, et kohustuslik vormiriietus võib olla koolireegel, mis avaldab õpilastele survet. Ta loetles petitsioonis mõned põhjused, selgitades, miks just vormiriietus kahjustab õpilaste vaimset tervist. Ühelt poolt ei suhtuta neis tundlikult transsooliste õpilastesse, keda sunnitakse kandma valet koolivormi, ja õpilased, kes tunnevad end ülekoormatuna, ei talu seda, mis sunnib neid leidma koole, mis seda ei vaja. Koolivormid on ka äärmiselt kallid. Muidugi ei tohiks unustada kinnisideed koolivormide vastu, mis muudab naisõpilastest perversse sihtmärgi.
Pöördumise pealkirjast on aga näha, et Saito ei poolda vormiriietuse täielikku kaotamist. Vastupidi, ta usub valikuvabadusse. Ta tõi välja, et Asahi Shimbuni 2016. aastal läbi viidud uuring näitas, et inimeste arvamused selle kohta, kas õpilased peaksid kandma vormiriietust või isiklikke riideid, olid väga keskmised. Kuigi paljusid õpilasi häirivad vormiriietusega kaasnevad piirangud, eelistavad paljud teised õpilased vormiriietust kanda, sest see aitab varjata sissetulekute erinevusi jne.
Mõned inimesed võivad soovitada, et kool säilitaks koolivormid, aga lubaks õpilastel valida, kas kandaseelikudvõi pükse. See kõlab hea ettepanekuna, aga lisaks koolivormide kõrge hinna probleemi lahendamata jätmisele tekitab see õpilastes ka teistsuguse tunde, kuidas nad võivad end isoleerituna tunda. Näiteks lubas üks erakool hiljuti naisüliõpilastel pükse kanda, aga on muutunud stereotüübiks, et koolis pükse kandvad naisüliõpilased on LGBT, mistõttu teevad seda vähesed inimesed.
Seda ütles 17-aastane gümnaasiumiõpilane, kes osales petitsiooni pressiteates. „On normaalne, et kõik õpilased saavad ise valida, milliseid riideid nad koolis kanda tahavad,“ ütles õpilane, kes on oma kooli õpilasesinduse liige. „Ma arvan, et see aitab probleemi algpõhjusel lahenduse leida.“
Seepärast esitaski Saito valitsusele petitsiooni, et õpilastel oleks võimalik valida, kas kanda koolivormi või igapäevariideid; et õpilased saaksid vabalt otsustada, mida nad kanda tahavad ja mida nad ei kanna, kuna neile ei meeldi, ei saa endale lubada või ei saa kanda riideid, mida nad on sunnitud kandma, ja tunnevad liiga suurt survet, et oma koolivormist ilma jääda.
Seega nõuab petitsioon Jaapani haridus-, kultuuri-, spordi-, teadus- ja tehnoloogiaministeeriumilt järgmist nelja asja:
„1. Haridusministeerium selgitab, kas koolidel peaks olema õigus sundida õpilasi kandma koolivormi, mis neile ei meeldi või mida nad kanda ei saa. 2. Ministeerium viib läbi üleriigilise uuringu koolivormide ja riietumisreeglite ning praktilisuse kohta. 3. Haridusministeerium selgitab koole. Kas tuleks luua süsteem, kus kooli eeskirjad avaldatakse avatud foorumis ministeeriumi kodulehel, kus õpilased ja lapsevanemad saavad oma arvamust avaldada? 4. Haridusministeerium selgitas, kas koolid peaksid viivitamatult kaotama õpilaste vaimset tervist mõjutavad eeskirjad.“
Saito teatas mitteametlikult ka, et tema ja ta kolleegid loodavad samuti, et haridusministeerium annab välja suunised asjakohaste kooliregulatsioonide kohta.
Change.org petitsioon esitati haridusministeeriumile 26. märtsil 18 888 allkirjaga, kuid see on endiselt avalikkusele allkirjade kogumiseks avatud. Kirjutamise ajal on allkirju 18 933 ja neid loetakse veel. Need, kes nõustuvad, jagavad mitmesuguseid kommentaare ja isiklikke kogemusi, miks nende arvates on vaba valik hea valik:
„Tüdrukõpilastel ei ole lubatud talvel pükse ega isegi sukkpükse kanda. See on inimõiguste rikkumine.“ „Meil ei ole keskkoolis vormiriietust ja see ei tekita mingeid erilisi probleeme.“ „Algkoolis lubatakse lastel kanda igapäevaseid riideid, seega ma ei saa aru. Miks on põhikoolis ja gümnaasiumis vormiriietust vaja? Mulle tõesti ei meeldi mõte, et kõik peavad ühesugused välja nägema.“ „Vormiriided on kohustuslikud, sest neid on lihtne hallata. Nii nagu vanglavormid, on ka nende eesmärk õpilaste identiteedi mahasurumine.“ „Minu arvates on mõistlik lasta õpilastel valida, lasta neil kanda aastaajale sobivaid ja erinevatele sugupooltele sobivaid riideid.“ „Mul on atoopiline dermatiit, aga ma ei saa seda seelikuga katta. See on liiga raske.“ „Minu omale.“ Kulutasin laste vormiriietusele ligi 90 000 jeeni (820 USA dollarit).“
Selle petitsiooni ja selle paljude toetajate abil loodab Saito, et ministeerium saab selle eesmärgi toetuseks teha asjakohase avalduse. Ta ütles, et loodab, et ka Jaapani koolid võtavad epideemia põhjustatud „uue normaalsuse“ eeskujuks ja loovad koolidele „uue normaalsuse“. „Pandeemia tõttu on kool muutumas,“ ütles ta Bengoshi.com Newsile. „Kui tahame kooli reegleid muuta, on praegu parim aeg. See võib olla viimane võimalus veel aastakümneteks.“
Haridusministeerium pole veel ametlikku vastust andnud, seega peame ootama selle petitsiooni vastuvõtmist, kuid loodame, et Jaapani koolid tulevikus muutuvad.
Allikas: Bengoshi.com Uudised Nicolt Nico Uudised minu mängust Uudised Flash, Change.org Ülal: Pakutaso Lisa pilt: Pakutaso (1, 2, 3, 4, 5) â???? Ma tahan olla kohe pärast SoraNews24 avaldamist Kas kuulsite nende viimast artiklit? Jälgige meid Facebookis ja Twitteris!
Postituse aeg: 07.06.2021